KASUTUSJUHENDID

 

Kütteseadme kuivamine - mida massiivsem küttekolle, seda kauem see peab kuivama.

Ahi peaks kuivama vähemalt 3 nädalat, loomulikul teel - siibrid ja uksed lahti.  Kuivamisprotsessi saab vajadusel kiirendada elektripuhuriga. Sel juhul peab puhur töötama ööpäev läbi ja nädal aega, siibrid avatud asendis !

Pliidi kuivamisaeg jääb ühe nädala piiresse, soemüür aga 2 nädalat. Seda saab hästi testida, kui kaks nädalat pärast soemüüri valmimist teha kerge tuli pliidi koldesse, siibrid jätta poole peale – juhul kui siibrilehed võtavad veepiisad külge, peab laskma küttekoldel veel kuivada.

Telliskamina kuivamisaeg võiks ka soovitatavalt olla 2 nädalat, õhkküttekaminal nii kaua kui viimistlusmatrjalid kuivavad.

Moodulahjude kuivamisaeg on märgitud moodulahju kasutusjuhendisse.

 

Kütteseadme sissekütmine – kui kütteseade on ettenähtud aja kuivanud, siis järgmise etapina järgneb 7-8 päevane sissekütmise periood.

Esimesel päeval tuleks kütta 1-2kg peenikesi puid. Järgnevatel päevadel tuleks samamoodi peenemaid puid kütta, aga selle erinevusega, et kogust võib natuke tõsta, umbes 2-3kg-i peale. Etteantud kogust võib kütta 2 korda päevas (nt. hommikul ja õhtul).

Sissekütmise perioodil peavad siibrid olema kogu aeg avatud !

Kui kütteseade pole täielikult kuivanud ning sinna maksimum kogus puid küdema panna, on väga tõenäoline, et kütteseade praguneb ! (kuumuse tõttu hakkab niiskus vuukide vahel aurustuma ning murrab omale tee välispinnani).

Samuti tuleks teha nö väike sissekütmine, kui kütteseade on olnud pikalt kasutamata (nt. pärast suveperioodi). Eelneval päeval enne kütmist võiks kütteseadmes ära kütta 1/3 lubatud kogusest, et saada kütteseadmest välja puhkeperioodil kogunenud rõskus.

 

Kütteseadme puhastamine/viimistlus – plaaditud või krohvitud kütteseadme puhul pole välispinna puhastust vaja teha. Küll aga võib krohvitud kütteseadet värvida, kui tekib vajadus.

Puhta vuugiga kütteseadme pind siiski vajaks puhastamist, sest tellis eraldab endast kuivamise käigus soolasid – tellise pinnale tekivad heledad laigud. Puhastada võiks kütteseadet pärast seda kui see on täielikult kuivanud ning sisseköetud. Heledate laikude puhastamiseks kividelt on olemas üks väga efektiivne toode „BetClean“. See on hape, mis eemaldab laigud mõne hetkega. Tumedama kivi puhul võib juhtuda, et peab puhastama 2 korda, sest tumedal taustal on hele laik paremini näha ja võib pärast esimest puhastust ikka läbi kumama jääda.

Kui puhta vuugiga kütteseade on puhastatud, siis vajadusel võib kütteseadme pinda õlitada, näiteks „tärpentini-linaõliga“. Eriti soovitatav oleks ära õlitada pliidi taga olev soemüür, sest kaitsekihita tellistest, toidutegemisest tekkinud rasvapritsmeid välja ei pese.

 

Kütteseadme kütmine – kütteseadet tuleb kütta pottsepa poolt välja kirjutatud kasutusjuhendi järgi, kus on ette antud miinimum ja maksimum kogused konkreetsele kütteseadmele.

Kütuseks on loomulikult puit, looduslik ja töötlemata halupuu, mille niiskuse sisaldus võiks jääda alla 20%.

Kõige paremad küttepuud on kask ja lepp – lehtpuud. Okaspuud nagu mänd ja kuusk, sisaldavad rohkem tõrvaineid ning tahmavad seetõttu rohkem kütteseadme lõõristikku. Okaspuud võiks võimalusel kütta lehtpuuga segamini.

Puid võib koldesse asetada horisontaalselt kui ka vertikaalselt, jälgima peaks vaid seda, et puud jääks ukseklaasist 7-10cm kaugusele. See hoiab ära ukseklaasi tahmumise.

Tule süütamisel võib kasutada looduslikku kasetohtu (kasepuu koort), süütetablette, süütegeeli või ajalehte, aga kindlasti mitte süütevedelikku või muid äkiliselt süttivaid aineid/materjale !

Enne tule süütamist tuleb kindlasti avada siiber ning tuhaluugi reguleeritavad õhuvõtuavad ja hoida need avatuna kuni koldesse on jäänud vaid punaselt hõõguvad söed. Siis võiks esimest korda kütteseadet segada (tõmmata ahjuroobiga hõõguvad söed kolderesti peale), seejärel koldeuks jälle sulgeda ning reguleerida õhuvõttu väiksemaks, tuhaluugi õhuvõtuavad minimaalseks ja siibri võib poole peale lükata. Siis peab jälgima, et kui koldes hakkavad punastele süsidele rohkem domineerima tumedad/kustunud söed, võib siibri sulgeda ja tuhaluugi õhuvõtuavad samuti.

Kütteperioodil oleks soovitatav kütteseadet vähemalt korra päevas kütta, sest siis on kütteseade ökonoomsem ja sooja kasutegur suurem. Samuti on see  kütteseadme nö tervisele kasulikum.

Kui kütteseadet kütta, siis pole soovitatav kollet viimase puuhaluni täis toppida kuna see suurendab ülekütmise riski. Soovitatav kogus oleks kolmveerand sellest alast, mida läbi ukseklaasi näeb.

Külmade talveilmade korral võib sellist kogust kütta iga 12h järel, kui on vajadust.

NB!

  1. Puuküttega kütteseade pole mõeldud olmejäätmete põletamiseks!
  2. Soojasalvestavat kütteseadet ei tohi kütta nagu avatud suuga kaminat!
  3. Ärge sulgege liialt vara kütteseadme õhuvõtuavasid ega siibrit, vingugaas on eluohtlik!
  4. Tuleohtlike esemete asetamine kütteseadme vahetus-lähedusse võib lõppeda tulekahjuga!

ÄRGE  JÄTKE  KÜTTESEADET  KÜTMISE  AJAL  JÄRELVALVETA !

 

Kütteseadme korrapärane hooldamine – kütteseadme lõõre nagu ka korstnalõõri, peaks puhastama vähemalt kord aastas ! Seda tööd saab teha ise või tuleks lasta teha seda korstnapühkijal.

Lõõride puhtus on oluline, see tagab kütteseadmele enne uut kütteperioodi hea tõmbe ning vähendab ka tuleohtliku olukorda, tahmapõlengu ohtu!

Peale selle, et kütteseadme lõõre peaks kord aastas puhastama, tuleks kütteperioodi ajal regulaarselt puhastada ka kütteseadme tuhasahtlit. Kui tuhasahtli puhastamine jätta hooletusse ning see mingi hetk täis hakkab kogunema, siis kütus koldes ei saa põlemiseks piisavalt hapniku ja põlemine ei toimu efektiivselt (leek põleb laisalt ning kütuse põlemisel tekib palju tahma).

Halvem variant on, kui tuhk on kogunenud juba kolderesti alla, sel juhul kuumeneb koldepõhi üle, põletades kolderesti kõveraks.
Enne tavapärast kütmist võiks natuke kollet puhastada, tõmmates ahjuroobiga koldenurkadesse jäänud tuha läbi resti tuhakambrisse.

Juhul kui ukseklaas tahmaseks muutub on kõige lihtsam viis selle puhastamiseks leida riidetükk või majapidamispaber, seda vees natuke niisutada, siis tupsutada see kokku koldes oleva tuhaga ning klaas puhtaks hõõruda. Tugevamalt määrdunud ukseklaasi korral on võimalik osta küttekolde ukseklaasi puhastusvahend.